Paisu tagant

2025-04-26

Paisu tagant (Conor McPherson)

Autor Conor McPherson
Tõlkija Peeter Sauter
Lavastaja Tiit Alte
Osades Jana Volke-Valk või Ilona Sillamaa, Meelis Sekk, Andres Kask, Vane Üksküla (Salme Teater), Kristjan Arunurm (Salme Teater)

Kunstnik Jana Wolke (Rüüüürija)
Valgus- ja helikujundaja Kristo Klausson
Valguskujunduse rikastaja Jaanis Valk
Plakat, kava, pilet Kristjan Arunurm (Salme Teater)

“Pais on enamasti inimese ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada (tekitada veehoidla) ning tekitada energiat sealt läbi voolava vee kaudu.” – Nii ütleb meie teadmiste ammendamatu allikas – Vikipeedia.

Sarnane vesiehitis on ehitatud ka selle Iiri küla lähistele, mille kõrtsi me sellel etendusel satume. Elu siin on vaikne ja rutiinne, iga uudis kullaväärtusega, kõiki toimetusi dikteerib ilm. Paljud on lahkunud, jääjad katsuvad kuidagi hakkama saada. Aga paisu taha koguneb vesi…
Teispool paisu, võib paikneda teine maailm, maailm mille ühtsust ja külluslikkust oleme hakanud kaotama.

Paise ei esine ainult veekogudel, need moodustuvad ka inimeste hinge. Sinna koguneb midagi, mille väljavoolamine tekitab energia. Mis on kogunenud nende inimeste hinge, keda täna laval näeme, mis laseb paisu taha kogunenu välja, ja mida teeb nende inimestega see tekkiv energia?
Vaadake…

Selle loo tegelaste nimed on tähenduslikud, siin nende tähendused:
Jack on tuletatud püha Jaakobuse nimest.
Jim püha Johannese nimest.
Finbar on vana Iiri nimi ja tähendab heleda- või helgepäist.
Valery nimi on tuletatud ilmselt Valerie de Limoges’i nimest, tegelikult, siis prantslaste pühak, kes on seotud Jaakobuse kultusega, olles väga populaarne pühak Jaakobuse säilmete juurde viival Santiago de Compostela palverännuteel.
Brendani nimi toob iirlasele silma ette püha Brendan Meresõitja V-VI sajandi munga, kelle reis unes ilmutatud saarele (tõotatud maale) andis materjali põneva reisikirjelduse jaoks. Reisilt tagasi tulles ei naasnud ta oma kloostrisse vaid elas Limerickis erakuna elu lõpuni.
Niamh – Keldi mütoloogias: Kuldjuukseline Niamh. Oli merejumal Manannan Mac Liri tütar. Ta armus poeet Oisinisse ja nad elasid õnnelikult tõotatud maal, mis oli üks vaimuilma valdustest.

Lavastus on ühe vaheajaga ning kestab 1 tund 50 minutit.

Toetab Eesti Kultuurkapital
Esietendus 10. juunil 2025, Peningi Mõisas, Raasiku tee 1

Piletid müügil eelmüügist Piletilevis, Piletimaailmas, Fientas – osta kohe siit!, või tund enne etendust kohapeal sularahas.

Laadi lavastuse kava (41MB) alla siit:

Täname:

Urmet Laht, Primulator Eesti AS

Korraldaja MTÜ Tammsaare Teater

Tammsaare Teater sotsiaalmeedias – https://www.facebook.com/tammsaareteater

Grönholmi meetod

2021-05-29

Grönholmi meetod

Jordi Galceran “El mètode Grönholm”

Katalaani keelest tõlkinud Margus Alver

Etenduses mängivad: Mart Niinepuu, Kristjan Arunurm (Salme Teater), Riho Antsmäe (Salme Teater) ja Rita Palatu (Salme Teater)
Lavastaja: Allan Kress
Kunstnik: Jana Wolke
Lavakujunduse idee: Allan Kress
Plakat: Kristjan Arunurm (Salme Teater)
Muusikaline kujundus ja valgus: Kristo Klausson

Esietendus: 8. juuli 2021, Von Glehni Teatris
Lavastuse lehekülg Salme Teatri kodulehel.

Tähelepanu! Laval suitsetatakse e-sigaretti ning kasutatakse mittenormatiivset leksikat, mis pole sobilikud alla 14-aastastele.

Katalaani filoloog Jordi Galceran Ferrerist (s 5. märtsil 1964 Barcelonas) sai näitekirjanik 1988. aastal. Suurema ülemaailmse menu saavutas ta 2003. aastal avaldatud „Grönholmi meetodiga“ („El mètode Grönholm“).

Tükk räägib kapitalistliku ühiskonnakorralduse ja tänapäeva ärimaailma julmast halastamatusest, millest väljuvad elusana vaid tugevaimad. Aga mis on tugevus?

Me kõik oleme mitmetesse kohtadesse kandideerinud, närveerides, kas meid valitakse või ei ning mille alusel otsuseid tehakse. Ja üldse – kes on komisjonis, mis annab neile legitiimsuse sinna kuuluda ja teiste elude üle otsustada?

Selles näidendiski rullub meie ette olukord, kus otsitakse parimat kandidaati kommertsdirektori kohale ühte mainekaimasse ettevõttesse kogu maailmas. Kuid kas hea juht on kena inimene, kes paistab välja kaabakas või kaabakas, kes paistab välja kena inimene? Või ei kumbagi?

Igatahes selgub, et see juhiotsingu protsess on kõike muud kui tavapärane: kandidaadid on tulnud tööintervjuule, ent pole teada, kes on intervjueerija… Algab psühholoogiline võitlus selle peale, kuidas oma konkurendid kõrvaldada, ilma et ärritaksid potentsiaalset tulevast ülemust, kes võib end vabalt ka nende seas peita. Vahepeal tekib mõnel hoopis kahtlus: ehk on nutikam lasta paanikal võimust võtta, et vastased ise asja „rukkisse“ keeraksid.

Rootsi teadlase Björn Grönholmi väljatöötatud personalivaliku meetod on mäng tõelisuse ja näilisuse piirimail: kandidaatide meeltega manipuleeritakse nende endi märkamata. Ikka selleks, et leida vastavale ametikohale sobivaimate isikuomadustega inimene. Kas karjeristidest tööotsijad murduvad, kehtestavad end või kaotavad enesekontrolli? Ja kes võidab?