|
A. H. Tammsaare nimelise teatri ajalugu
1947. aastal pani rühm teatrisõpru aluse tolleaegsele ENSV Töönduskooperatsiooni draamaringile.
1948. aastal asus lavastajana tööle Enn Toona.
Esimeseks kaalukaks tööks sai A. Arbuzovi "Tanja", kus peaosalist mängis siis veel koolitüdruk Ita Ever.
1952. aastal hakati regulaarselt etendusi andma trükikoja "Kommunist" klubis
Rataskaevu tänaval (praegu asub seal Von Krahli teater).
Samal aastal asus pärast Kunstiinstituudi lõpetamist teatri kunstnikuna tööle Ella Loodma.
1956. aastal alustas Eduard Ralja juhtimisel tööd ka teatristuudio, mis hoolitses järelkasvu eest.
Neil aastail osalesid isetegevusliku teatri lavastustes Ita Ever, Ellen Alaküla, Hilja Ralja, Lulo Purre,
Ruth Peramets, Rihard Peramets, Laine Vasemaa jt.
1957. aastal anti draamaringile rahvateatri nimetus.
Mõned aastad hiljem hakkas rahvateater kandma nimetust A. H. Tammsaare nimeline rahvateater.
Teatri peanäitejuhiks sai teatri Ugala näitleja Raido Murss.
Ajutine statsionaar saadi Viru tänava tuletõrjemajas.
Lavastama soostusid ka kutselised lavastajad: Andres Särev (A. Kitzbergi "Püve talus"),
Tõnis Kask (S. Mihhalkovi "Metslased"), Heino Kulvere (O. Toominga "Õpetaja Hiiemägi").
Kui aga tuletõrjemaja oma kultuuritegevuse laiendamise põhjendusega lepingu üles ütles,
oldi taas "kodutud". Siis asuti ratastele.

ENN TOONA |

ELLA LOODMA |

EDUARD RAJA
|

RAIDO MURSS
|
Aastatel 1970―1998 juhtis peanäitejuhina teatrit Felix Urve
ja 1974. aastal asus lavastajana tööle Aare Elts.
Teatri argikoduks sai Kohaliku Tööstuse ja Kommunaalelukondlike Ettevõtete Tööliste Ametühingu
Tallinna Klubi Wismari (end. Mitšurini) tänaval.
Neil aastail osalesid teatri töös Riho Räni, Heino Kalev, Leida Rammo, Silvia Olander, Mait Raid,
Elle Veigel, Milvi Lepassalu, Hilda Täht ja paljud teised.
1984. aastal osales teater lavastusega "Püha Susanna" rahvusvahelisel teatrifestivalil Ungaris.
1987. aastal koliti Pikale tänavale.
1991. aastal liideti A. H. Tammsaare nimeline rahvateater
ning nukurahvateater Käpik ühiseks Tallinna Toomteatriks, mille juhiks sai Jaan Urvet.
Folklooriainelise "Mardilugudega" rännati Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Tšehhis, Hispaanias,
Valgevenes, Leedus, Bulgaarias ja mujal. Võõrustati teatreid Islandilt, Soomest, Rootsist ja mujalt.

FELIX URVE |

AARE ELTS
|

JAAN URVET |
1996. aasta jaanuaris sai Toomklubi endale sooja ja ruumika kodu Vene tänaval.
Teatrirahva omal jõul ehitati valmis järjekordne teatrisaal (juba neljas)
ja alates 1996. aasta märtsist annab seal ja teistes etenduspaikades etendusi
oma ennistatud nimega A. H. Tammsaare nimeline teater.
Vahepeal vedasid teatrit Toomas Silm ja Riho Sarapik.
Aastatel 2000―2006 oli teatri kunstiline juht Allan Kress.

TOOMAS SILM |

RIHO SARAPIK |

ALLAN KRESS |
Teatri praeguseid ettevõtmisi veab Anne Velt.
|